Julius LeBlanc Stewart

Julius LeBlanc Stewart
Sünniaeg	6. september 1855 Philadelphia
Surmaaeg	5. jaanuar 1919, 4. jaanuar 1919 (63-aastaselt) Pariis
Amet	maalikunstnik
[muuda Wikidatas]

Julius LeBlanc Stewart (6. september 1855 Philadelphia, Pennsylvania – 4. jaanuar 1919 Pariis, Prantsusmaa) oli Ameerika Ühendriikide maalikunstnik, kes veetis oma karjääri Prantsusmaa pealinnas.

Tema isa, suhkrukaubanduse miljonär William Hood Stewart, kolis 1865. aastal perekonna Philadelphiast Pariisi, kus mehest sai silmapaistev kunstikoguja ning Marià Fortuny ja Barbizoni koolkonna varane patroon. Julius õppis teismelisena Eduardo Zamacois' käe all, siis École des Beaux-Arts'is Jean-Léon Gérôme'i käe all ning oli hiljem Raymondo de Madrazo õpilane. Stewartite perekonna rikkus võimaldas tal elada lakkamatut välismaist elu ja maalida seda, mis talle meeldis, sageli suuremõõtmelisi grupiportreesid. Esimene neist "Pärast pulma" (Drexeli ülikooli kunstikogu, 1880) kujutas, kuidas kunstniku vend Charles ja tema pruut Mae, rahastaja Anthony J. Drexeli tütar, asusid mesinädalatele. Järgnevad grupiportreed kujutasid tema sõpru – sealhulgas näitlejannasid, kuulsusi ja aristokraate – sageli koos oma autoportreega kuskil nende seas.

Ta osales alates 1878. aastast kuni 20. sajandi alguseni regulaarselt Pariisi Salongis ning aitas korraldada 1894. aasta väljapanekut "Ameeriklased Pariisis". "Ristimine" (Los Angelese Maakonna Kunstimuuseum, 1892), mis väidetavalt kujutab Vanderbilti perekonna kokkutulekut, näidati 1893. aasta Chicago maailmanäitusel ja pälvis tunnustuse 1895. aasta Berliini rahvusvahelisel näitusel. Ta maalis rea purjetamispilte James Gordon Bennett juuniori jahi Namouna pardal. Kõige edukam neist, "Veneetsias jahi Namouna pardal" (Wadsworth Atheneum, 1890), näitas laevatekil toimunud purjetamispidu ja sisaldas näitlejanna Lillie Langtry portreed. Teine, "Vahemerel purjetamine" (1896), mis müüdi 2005. aastal 2,3 miljoni USA dollari eest, püstitas kunstniku teoste rekordhinna.

Elu lõpus pöördus ta religioossete teemade poole. Kuid kõige paremini on ta siiski meelde jäänud belle époque'i ühiskonda kujutavate portreede ja sensuaalsete aktide poolest.